Tallinna Linnateatri uue hoonete kompleksi projektijuht: “Olen üsna kindel, et Tallinna vanalinnas ei ole sellises mastaabis midagi sarnast varem tehtud.”

Üle kolme ja poole aasta kestnud Tallinna Linnateatri hoonete kompleksi ehitustööd on valmis. Tagasivaatavalt hindas Ehitus5ECO projektijuht Priit Haug esialgset prognoosi lõpetada ehitusprotsess 24 kuuga üsna optimistlikuks, seda isegi siis, kui töös ei oleks olnud märkimisväärseid takistusi. Väljakutseid, mille nimel meeskondlik pingutamine oli tulemust väärt, oli mitmeid.

Alustades logistikast vanalinna kitsastel tänavatel, mis arusaadavalt ei ole kavandatud ja rajatud silmas pidades kaasaegse ehitustranspordi vajadusi. Kuna teatri sisehoovi paigutunud uus osa rajati valdavalt maa alla, tähendas see üsna suures mahus kaevetöid ning loomulikult ka väljakaevatud pinnase ja liivakivi äravedu. Järgnenud betoonitöödeks transporditi läbi kitsaste tänavate tuhandeid kuupmeetreid betooni, mis ei olnud oluliselt lihtsam väljakutse.

Pea kümne meetri sügavusel, ümber keskaegne kompleks

Kokku on teatril umbes nelja ja poole tuhande ruutmeetrisel territooriumil 17 hoonet ning kaks sisehoovi suurusega ligikaudu 1600 ja 400 ruutmeetrit. “Olen üsna kindel, et Tallinna vanalinnas ei ole sellises mastaabis midagi sarnast varem tehtud,” hindas Haug sisehoovi maa-aluse juurdeehituse kaevetöid. “Ümber on kvartal ja sajandeid vanad majad – liivakivi väljakaevamine ja sisehoovist välja toimetamine sellisel kujul oli väljakutset pakkuv ettevõtmine ka juba kogenud kaevetööde teostajale.”

Ükski ümberkaudne ajalooline hoone ligi üheksa kuud kestnud lammutus- ja kaevetööde käigus kannatada ei saanud. Kõik sisehoovi ümbritsevad toestamist vajavad hooned toestas Ehitus5ECO koostöös konstruktoriga. “Aga pean tunnistama, et olles pea kümne meetri sügavusel maapinnast ja vaadates üles püstloodis liivakivil seisvat keskaegset kompleksi, võttis jala kergelt värisema,” nentis Haug, keda rahustas tol hetkel konstruktori selgitus, et kaljupinnas on peaaegu sama tugev ja kestev kui betoon ja muretsemiseks ei ole põhjust.

Salto arhitektide Maarja Kase ja Märten Petersoni jaoks selgus kaevetööde käigus küllaltki palju murettekitavat. Juurdeehituse maht oli lahendatud hiiglasliku betoonist kessoonkausina, mis valati PUR vahuga pihustatud pinnase või olemasoleva konstruktsiooni vastu. Väljakaevatud augu reaalne sopiline kuju tähendas aga seda, et sisuliselt tuli kogu kessoonperimeeter muuta ja seejuures pidid arhitektid tagama kõikide evakuatsioontrepikodade ning plaanilahenduse toimivuse.

“Kõige suurem muutus tulenes hoovi tammepuud ümbritsevast betoonkehandist, mille säilitamiseks tuli black box‘i plaanilist asetust keerata ja nihutada koos kõikide tehnosüsteemide ja sisearhitektuursete lahendustega,” rääkisid arhitektid. “Selline ajalooline hoonestusansambel koos rikkaliku maa-aluse sidekoega tervikliku teatrikompleksiga on unikaalne mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.”

Sisehoovialal paikneb oma endisel asukohal Põrgulava koos lavatorniga, black box teatrisaal koos publikuala, väikeste kohvikute, ladude ja liftiga ning tänava tasapinnal on suveteater.

Napilt, 30-sentimeetrise varuga üle hoone katuse

Linnateatri ehitusprotsessi üheks ärevaimaks hetkeks nimetas Ehitus5ECO projektijuht Priit Haug juurdeehituse maapealse osa, Aida tänav 4 hoone, mis on nüüd sissekäik teatri maa-alusesse osasse, fassaadi klaaside saabumist. “Kas need jõuavad Tšehhist õigeaegselt kohale? Mis seisus nad on? Kas paigaldus õnnestub ilma neid vigastamata?” kirjeldas ta toonaseid mõtteid.

Aida 4 hoone kõrgus on teepinnast harjani umbes viisteist ja pool meetrit. Kõige raskem klaaspakett kaalus 1,3 tonni, millele lisandunud tõstemehhanism tegi koguraskuseks umbes 1,6 tonni. Klaaspaketid paigaldati tänava poolt tõstukautoga napilt, 30-sentimeetrise varuga üle hoone katuse sisehoovi poole.

Linnateatri sisehoov on ümbritsetud kolmnurkse hooneperimeetriga, mille Aida tänava äärses küljes oli juba pikemat aega tühimik. Varem on seal olnud kaks hoonet, millest ainult ühel on säilinud joonised.

Salto arhitektide koostatud arhitektuurikonkursi võidutöö nägi ette, et detailselt dokumenteerimata ajaloolise hooneosa uus fassaad on täielikult klaasist. Arhitektide sõnul annab see möödakäijale võimaluse näha läbi hoone, mis on tänava tasapinnal seest tühi, elavat sisehoovi ning tagab valguse jõudmise hoovi alla ehitatud kahele korrusele.

“Tänu klaasfassaadile aktsepteeris žürii ka sellise uue maja ehitust sinna: see ei ole üldse tavapärane, et vanalinnas lubatakse hävinud hoone asemele uus ehitada,” märkis Tallinna Linnateatri haldusjuht Rain Raabel.

Ligi kuus meetrit kõrge klaasfassaad on projekteeritud nii õhuliselt kui võimalik. Paksemad klaaspaketid on liimitud omavahel mastiksvuugiga ning puuduvad karkassipostid või klaaskandurid. “Sellistes gabariitides täiendava konstruktsioonita klaasfassaad on Eestis esmakordne,” lisasid Kask ja Peterson.

Palju ehitamist ja projekteerimist paralleelselt

“Ehitajaga meil vedas,” kiitis Raabel ehitusettevõtet Ehitus5ECO. “Meil oli ehitaja, kes oli igati kaasas ja mõtlemas ning soovis teatrit valmis saada. Kui nüüd aus olla, ja ka endale otsa vaadata, siis võib öelda, et päris paljud alahindasid seda objekti alguses. See on olnud ikka väga suur maht.”

Palju ehitamist ja projekteerimist toimus paralleelselt. “Laua taga oli meeskond, kes hoolimata vahel tekkinud eriarvamustestki, töötas ja pingutas ühe asja nimel ja tegi seda kokkuvõttes efektiivselt,” arvas Ehitus5ECO projektijuht Priit Haug.

Salto arhitektide sõnul oli ehitusele kulunud aeg ootuspäraselt pikk tulenevalt objekti keerukusest ja võimalike riskide realiseerumise arvukusest. “Projekteerimise ajal ei olnud ehituse rahastus kindel ja mõistetavalt ei soovinud teater enda toimivas hoones konstruktsioonide surfe teha. See tähendas, et tööprojekti projekteerisime arhiivijooniste ja visuaalselt nähtavate pindade järgi, mis juba eos tähendab üllatusi ehituse ajal,” selgitasid nad.

Edu võti on inimene

Projektijuhina peab Haug ehitusobjekti teostuse edu võtmeks inimesi ning kõigi osapoolte – ehitajate, koostööpartnerite, tellijate ja projekteerijate – lõpuni välja toimivat omavahelist suhtlust, soovi produktiivseks koostööks ja üksteisega arvestamist. “Iga meeskonnaliige peab tundma, et tema ning tema tegevus on vajalik ja hinnatud,” kirjeldas ta, millisel alustalal seisis meeskonna ja tööprotsessi juhtimise põhimõte.

Ehitus5ECO poolt andis Tallinna Linnateatri projekti kestvuse jooksul ainuüksi platsil oma panuse ühtekokku 12 meeskonnaliiget. Ehituse teine projektijuht oli Reho Pakats.

Uue teatrikompleksi peamine lähtepunkt nii projekteerijatele kui ka kogu ehitusega seotud meeskonnale oli säilitada linnateatrile omane intiimsus ja kammerlikkus. Suuremaks muutus vaid Põrgusaal, kuid seda eelkõige lava arvelt. “Näitlejad, kes on juba käinud proove tegemas, on öelnud, et publik on ikka nagu käes, hoolimata suurest lavast,” rääkis Raabel. “Projekti on pandud paljude inimeste tarkust. Üks ilus ja uhke asi on valmis saanud.”

Praegu käib teatrimajas korraga kuues saalis teatritehnika sisseseadmine ja sobitamine. Publikule avatakse uus teatrikompleks oktoobris.